|
Post by Jason A. Sears on Jan 31, 2010 0:12:55 GMT 2
Märgates, kuidas võõras nooruk püsti tõusis ning järgmine hetk tema peale röökima hakkas, kergitas noormees kulme. Kuuldes Suzanne vabandust, tekkis noormehe näole üllatus. "Ma arvan, et sa peaksid oma sõbra maha rahustama. Võttis ta mingeid aineid üle või? Või hoopis rahusteid liiga palju saanud, et vihahood peale tulevad?" küsis Jason kergelt pahase häälega. "Dude, sul probleem, sina lähed. Vaba maa, niiet, mind ei huvita, mida sina tahad," ütles noormees täie tõsidusega. Jason ei olnud tavaliselt ülbe ega midagi, aga ta vihkas inimesi, kes tuusama püüavad hakata. Keegi ei käsuta teda, ta võib olla seal, kus tahab.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 0:16:08 GMT 2
Xavieri näole tekkis irve, kui ta poisi sõnu kuulis. Õel irve. Ta ei teadnud ikka mitte midagi.. "Mässisid ennast praegu paraja supi sisse," vastas ta ülbelt. Kust mujalt see ülbus ikka tuli, kui näljast. Ja tema ees seisis praegu õhtusöök. Vägagi maitsev.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 31, 2010 0:19:36 GMT 2
Suzanne pööras enda pead veidike, vaadates üle õla oma venna poole, saates talle hoiatava pilgu. „Jason, päriselt.. Ma luban, ma seletan sulle hiljem, kuid praegult oleks parem, kui sa läheksid. Sinu enda pärast, palun,“ rääkis vampiiritar vaikselt. Kuigi talle tundus, et praegult oli juba natuke hilja. Kurat võtaks Xavieri ning tema puuduvat enesekontrolli.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 0:25:30 GMT 2
Xavier irvitas ikka veel. Ta ei teadnud, miks ta nii käitus. Võib-olla on see sellest, et ta vaatas hetkel otsa endast madalamal astmel asuvale inimesele. Ja tal oli enesekontrolliga probleeme. "Tõmba nüüd uttu! Või tahad tõesti surra?" sisises ta siis, kissitades vaikselt enda silmi. Miks see mees küll nii kangekaelne oli? Kui ta ära ei lähe, kirjutab ta tõesti alla enda surmale.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 31, 2010 0:35:48 GMT 2
Kuuldes järjekordseid ähvardusi selle tundmatu noormehe ähvardusi ning Suzanne hoiatusi, kergitas Jason järjekordselt kulme. Ta ei kavatsenud lasta mingil võõral inimesel enda peale röökida. "Supi sisse, vaevalt? Mis plõksid, dude? Mine ela ennast palun mõnes hullumajas välja. Seal on piisavalt valgeid pehmeid seinu, mida peksta. Surra? Ha, surra millest? Sinu ärvardustest. Hea nali," rääkis noormees sarkastiliselt ja vaatas võõrast. Kuuldes Suzie juttu, ohkas ta raskelt "Tead, ma ei karda sellist inimest. Ta võib mul ainult silma siniseks lüüa ja see on ka kõik. Ei noh, tõesti sorry, kui ma teie mingit mai tea, koosolemist segasin. See polnud mul tõesti plaanis," rääkis noormees ning astus sammu tagasi, jäädes ikka vaatama neid kahte. Ta oleks võinud kaduda siit, aga tema enese au, ei lubanud.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 31, 2010 0:41:58 GMT 2
Suzanne raputas pead, tumedates silmades kergelt lootusetu läige, kui ta Jasonile otsa vaatas. Noormees ei taibanud. Kuidas ta olekski saanud taibata, kui tal lihtsalt ei olnudki sellest millestki aimdust. „Sa ei mõista. Palun, Xavier ei tee nalja. Oleks väga ilus, kui ta teeks, kuid ta ei tee,“ sõnas Suzie vaikselt. Vampiirina polnud tema hääl kunagi värisenud, kuid ega ta kaugel ei olnud. „Saa aru Jason. Siin pole tõesti jutt sinisest silmast või inimesest,“ rääkis vampiiritar, selle lause kiirelt.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 0:45:28 GMT 2
Kuulnud inimese sõnu, venis Xavieri irvitus veelgi suuremaks. Ja tüüp kirjutaski just enda surmale alla! Xavi oli hetkel nagu Saatan ise. "Silma siniseks lüüa? Ei, aitäh.. Ma eelistaksin siiski puremist," ütles ta lõbusalt, tundes samas, kuidas tema enesekontroll kohe-kohe katkeb. Ta tundis enda ninasõõrmetes inimese isuäratavat lõhna, sest ta oli vahepeal taas hingama hakanud. Pikk hinge kinnihoidmine ei olnud kasulik.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 31, 2010 0:58:31 GMT 2
"Suzanne, okei, ma võin olla väga rahulik inimene, aga vabanda, ma ei talu plõksimist. Ja ei hakka kunagi taluma," lausus noormees alustuseks. Kuuldes võõra lauset ning nähes ta näoilmet, hakkas tasapisi Jasonil juba üle ajama. Noormees lükkas käe rusikasse ning sisistas noormees vihaselt: "Kurat küll, sa võiksid kuhugi ilusasse sooja kohta ennast saata,", ta tõesti ei talunud selliseid inimesi. Nad lihtsalt olid talle vastukarva. Jason püüdis ennast vaos hoida ja ära taluda, selle keksleva flamingo siin aina ühe koha peal ringi hüpleb. "Okei, mulle aitab. Anna andeks, Suzanne, aga ta ise nõuab seda," teatas noormees tütarlapsele ning silmitses võõrast. Mõne hetke pärast lendas Jasoni rusikas noormehe suunas ning nii pea, kui ta oli saanud talle pihta, tundis ta rusikas üsna tugevat valu, aga see teda väga ei huvitanud.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 1:05:58 GMT 2
Xavier tundis mõne hetke pärast verelõhna juba nii hästi, et ta oleks koheselt enesekontrolli kaotanud, kuid ta hoidis ennast veel vägisi tagasi. Võõras oli talle lähemale tulnud. Ja siis virutas ta juba Xaviele rusikaga vastu õlga, kuid loomulikult vampiir ise midagi ei tundnud. Ta kuulis vaid tasast prõksu. Nagu luu oleks murdunud. Noh, ja loogiliselt võttes selle inimese luu murduski. Pidi murduma. Kannatamata enam tüübi verelõhna välja, urises Hunter vaikselt ning tegi vaid kätega ühe kiire liigutuse, mille tagajärjel inimene neist seitse meetrit eemale, vastu kõva asfalti lendas.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 31, 2010 1:16:03 GMT 2
Ka see samune kraks kuuldus Jasoni kõrvu ning põrgulik valu käes ei lõpetanud, kuid mõne hetke pärast lendas ta õhus ning maandus sillale. Vot see oli palju valusam. Jason oleks tahtnud karjatada, kuid selle asemel hammustas tugevalt keelde ning hoidis ennast tagasi. Noormees ei saanud aru, kuidas suutis selline tüüp ta nii kaugele lükata ning miks lüües vastu õlga käis kraks. Kas ta kannab oma pluusi all mingit puust jurakat? Noormehe mõtetes ei olnud mitte midagi, peale vastiku valu. Nii kaua kui ta oli keelt hammastega kinni hoidnud, hakkas sellest verd immitsema, ta oli liiga tugevalt hammustanud.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 31, 2010 13:53:25 GMT 2
Suzanne oli alguses täiesti ðokis. Ta oli oletanud, et see, kes esimese liigutuse teeb on Xavier ning et Jasonil pole mingit võimalust. Kuid see noormees suutis teda jällekord üllatada. Seekord tõesti ðokeerivalt, kui ta ise Xavierile kallale läks. Vampiiritar ei suutnud midagi teha, kui lihtsalt tummalt vaadata, kuidas ta vend Jasoni eemale tõukas. Viimaks tardumusest välja saanud, seisis Suzie hetkega Xavieri ees, takistades viimasel Jasoni juurde liikumist, ning urises hoiatavalt.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 14:14:06 GMT 2
Xavieri nägu oli emotsioonitu, kuid silmad väljendasid nälga. Ta jälgis Suzanne'i, kes tema tee tundmatu poole takistas ning tema näole ilmus põlglik irve. Kuid irve kadus koheselt, kui ta verelõhna tundis. Veri.. Veri! VERI! V E R I! Temast veidi eespool, seitsme meetri kaugusel! "Lase mul temaga tegeleda," ütles ta, kerge liigutusega Suzanne'i teepealt eest ära lükates ning nüüd inimese poole kõndima hakates. VERI!
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 31, 2010 14:21:12 GMT 2
Üle Suzanne huulte kostus vaikne urin - taaskord - kui Xavier ta eest ära lükkas ning vampiiritar peaaegu vette kukkus. Ühe hetkega oli Suzie jälle venna ning noormehe vahel. „Xavier, lõpeta!“ Vampiiritar tõukas oma venda nende sõnade saatel mõlema käega taha poole.
|
|
|
Post by Xavier Hunter on Jan 31, 2010 14:26:52 GMT 2
"Lõpeta ise tema kaitsmine!" urises Xavier kuuldavalt, saades Suzanne'i tõukest veel rohkem enesekindlust. See, et tema õde seda inimest kaitses pani teda veel rohkem selle poisi verd tahtma. Ja kohe praegu!
Hunter astus kaks sammu edasi, tõugates taas Suzie enda eest ära ning juba järgmisel hetkel hüppas ta poisikesele kallale. Sihtides tema kaela, surus Xavie kahe sekundi pärast enda teravad silmahambad tüübi mõnusalt tukslevasse arterisse. Ta tundis veremaitset enda suus ning hakkas aina kiiremini imema.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 31, 2010 14:36:37 GMT 2
Sel ajal, kui Jason oli sillal edasi ennist lennanud, lõi noormees kergelt pea ära. Nüüd vahtis ta kahte kogu omavahel vaidlevat. Ta ei saanud midagi teha, ei ära minna ja tegelikult tema põikpäisus ei lasknudki seda tal arvatavasti teha. Tol hetkel, kui kutt talle kallale hüppas, plaanis Jason ta ära tõugata, kuid siis juhtus midagi veel arusaamatut. Ta tundis oma kaelas ja hiljem ka kogu kehas tugevat valu. Ta oleks tahtnud midagi teha, kuid ta lihtsalt ei jaksanud. Noormees tahtis välja rabeleda, aga too võõras oli nagu mingi kivikamakas ja surus ta oma raskusega alla. Jason karjatas, kuna valu läks aina tugevamaks.
|
|