|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 21:57:00 GMT 2
Kuulates Suzanne juttu, tekkis noormehele pähe väga tobe idee, kohe väga. Ta vaatas tütarlast totra naeratusega ning lausus seejärel: "Tead, sa võid hetke pärast kahetseda, et sa seda ütlesid." ja kargas püsti. Noormees jooksis paar ringi ümber tütarlapse, lihtsalt lõbu pärast. Järsku, mingit muutust tegemata, haaras ta tütarlapse sülle, nii kiiresti, et arvatavasti poleks jõudnud neiu midagi teha selle peale, ning jooksis temaga koos vette. Nüüd seistes keset vett, mis oli talle üle põlvede, vaatas ta tütarlapsele otsa, sosistades hästi tasaselt: "Mm, sorry, aga see oli minu kõige kergem näide sellest, et ma olen päris annoying sometimes," ja vaatas Suzanne. Ta hoidis neiut nii kõrgel, et ta vette ei ulatunud. Oleks pidanud mainima, et tegelikult tossudega vees seista oli päris tavatu tegevus, aga see meeldiski hetke Jasonile. Ettearvamtu käitumine, oli üks mõnusamaid tegevusi üldse.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 22:08:21 GMT 2
Suzanne, kui vampiir, oleks olnud võimeline seda, mis juhtus, väga lihtsalt vältima. Tema jaoks olid inimeste ka kõige kiiremad liigutused temale piisava mõtlemis ajaga, kuid praegusel hetkel. Ta ei tahtnud noormeest kuidagi ära ehmatada, kui kiiresti ta võimeline liikuma oli. Talle meeldis olla inimene. Või vähemalt oli see praegult natukenegi selle meenutuse vari. Ning teiseks oli Suzie ka liialt üllatunud, et üldse midagi teha. Vampiiritar vaatas üle õla maa poole ning nägi enda all vett. Paratamatult hakkas ta vaikselt naerma. Taarkord. „Mmm, ma peaksin vist nüüd oma jutu tagasi võtma?“ uuris vampiiritar lõbustatult, ennast näoga Jasoni poole pöörates. Praegult tungis noormehe verelõhn iga hingetõmbega Anne ninasõõrmetesse ja kopsudesse ning mõjus nii uimastavalt ja ahvatlevalt, et tal tekkisid tõsised probleemid enesekontrolliga. Hetke näis ta ennast lausa unustavat ning oli eneselegi märkamatult lähemale pugenud, kuid kulus vaid sekund, et ta mõistnuks, et ta oli äärepealt tahtnud oma hammastega sihtida kuti kaelal tuksuvat soont. Kiirelt silmad sulenud, hoidis vampiiritar momenti hinge kinni ja avas silmad uuesti, kui oli kindel, et suudab ennast talitseda. „Kas vesi külm ei ole?“ päris Suzie vaikselt.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 22:17:04 GMT 2
Vees seistes tundis nooruk, kuidas tossudesse aina rohkem liiva hakkab kogunema. Teda üllatas, kui rahulik suutis olla Suzanne. "Tead, ma arvasin, et sa hakkad röökima, et ma su tagasi kaldale viiksin või et ma nii tobe olen. Aga ei, sa oled vana rahu ise," lausus noormees mõtiskledes. Millegi pärast olid Jasonile alati sattunud kuidagi närvilised tüdrukud lähedusse, kes alati millegi pärast virisesid, seepärast teda tõesti üllatas Suzanne. Tütarlapse küsimuse peale hakkas noormees naerma "Ei, see on üllatavalt soe, peaks mainima. No natukene jahe hakkab, aga ma olen sellega harjunud." seletas Jason tütarlapsele ja hammustas alahuulde, Suzannet silmitsedes.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 22:27:50 GMT 2
Kuuldes noormehe juttu, kergitas Suzanne oma kaarjaid kulme ning naeratas lõbusalt. „Kas sa tahad, et ma röökima hakkaksin?“ päris vampiiritar, enda hääle tooni kerget üllatust sigitades. Kui kutt tahab, et ta röögiks, siis muidugi võib Suzie seda teha. Okei, see oli nali. Ta oli vampiir. Vampiirid ei ole närvilised või midagi sellist üldse. Noh, muidugi välja arvatud need, kes väga pikka aega oma janu rahuldada pole saanud ning need, kes opossumite peal elavad. Aga seda kõike ei hakanud vampiiritar Jason´ile rääkima. Ta ei tahtnud seda noormeest kuidagi ära hirmutada. „Sa oled sellega harjunud? Er, kas sa tahad öelda, et sa harrastad sellist asja tihti?“ uuris Anne noormeest küsivalt vaadeldes.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 22:35:11 GMT 2
Tütarlapse esimese küsimuse peale, raputas nooruk kohe kiiresti pead. "Ei, muidugi mitte. Mulle ei meeldi need kiljuvad, vinguvad ja röökivad tibid. Nad ei ole üldse toredad, aina nurisevad ja midagi muud ei tee. Lihtsalt mind üllatas, et sa oled nii tasane suudad olla ja usu mind, see on komplimendina öeldud." rääkis nooruk oma näoilme korraks muigeks venitades ning astudes paar sammu tahapoole. Seejärel kuuldes Suzanne teist päringut, hakkas noormees naerma. Noh, tead, ma mõnikord käin ujumas, kui kõik üle viskab, isegi kui külm on. Aga ei, ma ei harrasta tüdrukute tassimist külma vette," rääkis Jason lai naeratus näol. Noormees keeras ennast ringi ning hakkas seejärel tagasi kalda poole liikuma. Jõudes kaldani, pani ta tütarlapse täpselt liivale maha, ise jäädes veepiirile seisma ning lausus: "Welcome back to the land," ise oma juukseid sasides, jättes need kergelt turritama.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 22:45:06 GMT 2
Suzanne muigas lõbusalt ning sulges oma suu, mille oli ta juba avanud, justkui kavatseks röökima hakata. „Tõesti? Kui sa oleksid tahtnud, oleksin ma ka natuke röökida võinud. Aga kui nii, siis aitäh komplimendi eest,“ sõnas vampiiritar naeratades. „Mm, mäletad, mis ma sinult palusin? Seoses selle järsu kallistusega,“ küsis Suzie aeglaselt, kui tema jalad taaskord maapinda puutusid. „Ma mõtlesin seda tõsiselt. See, et ma röökima ei hakanud, polnud midagi. Järgmine kord hoiata ette,“ selgitas vampiiritar vaikselt, noormeest silmitsedes. Ta teadis, et see võis viimasele segaseks jääda, kuid ta ei saanud ka ette kujutada, millisesse ohtu ta ise ennast seadnud oli.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 23:04:04 GMT 2
Tundes, kuidas mõned lained ta tosse mööda uhusid, jäi nooruk Suzannele otsa vaatama. "Vabandust," pomises ta vaikselt, jätkates oma jutuga: "Ma lihtsalt ei oska olla teistsugune. Sorry tõesti, kui ma sind ehmatasin või midagi, ma olen harjunud olema selline. Ma ei oska hoiatada sind, kuna ma ise ka ei tea, kui ma mõne järsu liigutuse teen. Ma võin seda teha mõtlematult või harjumusest," ja vaatas rääkides enda ette. Ta pidas vaikuse pausi sisse ning küsis: "Ma käin sulle kergelt pinda eksole?" ise samal ajal oma pilku liivalt ära pööramata ning tüdrukule otsa vaatamata. "Ma oletan, et lihtsalt, ma olengi selline. Aga ma üritan siis mitte midagi järsku teha," pomises ta lisaks ja hammustas tugevalt alahuulde.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 23:08:44 GMT 2
Suzanne vaatas seda noormeest, kuulates tema juttu ning korraga, endalegi märkamatult, hakkas tal natuke kahju. Ning kohe selle järel hakkas tal kahju ka iseendast, et tal kahju hakkas ja ta tundis ennast süüdi, et ta üldse oma palvet korranud oli. Lihtsalt.. see ei olnud ju tema pärast, see oli noormehe enda pärast. Vampiiritar oli tema jaoks ohtlik. „Ei, sa ei käi mulla absoluutselt pinda.. Ma lihtsalt ei taha, et sa viga saaksid,“ seletas Suzie aeglaselt. Ta oli lähemale astunud ning seisis nüüd nõnda, et tema papude ninad olid mereveest vaid mõne millimeetri kaugusel.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 23:13:41 GMT 2
Kuuldes tütarlapse seletust, tukstatas noormehe suurnurk ning hetke pärast hakkas ta naerma. "Ega sa võistluskunstis ei käi? Ma olen kuulnud, et neil on mingi harjumus, kui keegi mõni järsu liigutuse teeb, siis võivad kogemata anda rusikaga kuhugi. Ma sain ühelt oma sõbralt juba kord paremsirge." päris noormees ning silmitses seejärel Suzannet. Jah, Jasoni puhul ei olnud võimalik olla vait ega pahas tujus, kuna tal alati tuli mõtetesse midagi kahtlast. "Okei, ma jätan meelde: sulle ei meeldi järsud kallistused ja järsud süllevõtmise koos vette jooksmisega," kordas noormees üle, samal ajal, kui ta hääletoon läks aina lõbusamaks. "Või oota, äkki sa kutsud mingid bikersõbrad mulle kallale, kohe, kui ma sind torgin? Ai, see oleks valus, okei ohtlik chikk," rääkis noormees rahulikult, kuid mõne hetke pärast tekki ta näole jälle lõbus grimass ning naeratus.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 23:20:59 GMT 2
Kuulates noormehe järjest tulevaid küsimusi ning üldse tema juttu.. Ei suutnud Suzanne lihtsalt kuidagi, mitte mingil moel, eriti pikalt kuidagi muretsev või tõsine olla. Jason ajas lihtsalt ta oma jutuga naerma. Kogu see tekst oli natuke totter ja loll, kuid ajas tõeliselt naerma. „Jah, muidugi kutsun ma oma semud sulle kallale, nad ei ole siit kaugel. Kõigest rannast üles, teele ning natuke edasi. Niipea, kui sulle tuleb vastu mõni tüüp ja su läbi otsib, oled õiges kohas. Ja võitluskunste oskan ma muidugi kaa. Võin igahetk ühe haii-ya teha,“ rääkis vampiiritar lõbusalt. Noh, osa tema jutust oli tõsi, kuid see kõik oli siiski esitatud naljana. „Sa oled tark poiss, niiet ma usun, et sa leiad õige pea veel mõne asja, mis nendele kahele juurde tuleb liita ning meelde jätta,“ sõnas Suzie, kui noormees need kaks punkti üle kordas.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 29, 2010 23:28:49 GMT 2
Kuuldes tütarlapse vastuseid, hakkas noormees veel rohkem naerma. "Okei, aga kes su sõbrad veel on? Kas need kurjad piparkoogi onud? Või hoopis mõned pulgakommid?" päris noormees ja tema lõbusus hääles aina tõusis. Tal tundus, nagu Suzanne oskas lihtsalt temaga teemasid üleval hoida, enamus oleks teda lihtsalt kulm kipras jälginud ja arvanud, et mingi hull lasit hullumajast järgi. "Mina ja tark? Hea nali? Ei no ütle mulle parem, kas sa võtsid mu hullusärgi ära. Ma tean küll! Sina võtsid! Sa peitsid endale taskusse!"teatas noormees tähtsalt ning kõndis kaks ringi ümber Suzanne justkui ta otsiks midagi taga. Seejärel peatus ta tütarlapse selja taga ning püüdis naeru tagasi hoida. Ei, täna läks tema mõttelend väga kahtlases suunas, pidi ta tõdema.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 29, 2010 23:59:42 GMT 2
„Ei,ei, minu sõbrad on palju karmimad tüübid. Nimelt präänikusemud,“ vastas Suzanne lõbustatult. Järgmiste 'süüdistuste' peale asetas vampiiritar oma mõlemad valged käed südame kohale ning manas näole sellise kuidas-sa-võid-minust-midagi-sellist-arvata-ilme. „Kuidas palun? Mina? Ei, mina ei ole midagi sellist teinud. Sa võid mind läbi otsida või mida iganes, aga mina midagi sellist teinud ei ole,“ teatas Suzie, nagu ennast õigustav inimene, kellele on osakslangenud jubedad süüdistused.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 30, 2010 0:08:43 GMT 2
Kuuldes tütarlapse teksti, püüdis Jason siiamaani naeru alla suruda, kuigi jah, see tuli tal läbi raskuste Seejärel ohkas noormees raskelt, lausudes: "Okei, ma otsin sind siis läbi. Muidu sa ei anna minu kõige kallimat särki nagunii tagasi. Ma tean, sa oled endale sellist kogu elu tahtnud, sul lihtsalt pole sellega nii palju õnne olnud, kui minul.". Noormees tegi nüüd kiire läbiotsimise, nagu seda teevad turvamehed, väga õrnalt oma kätega mööda tüdruku käsi ning selga libistades. Nüüd köhatas ta pettunult "Mhh, sa sõid selle ära, sul oli kõht tühi," teatas noormees oma käed eemaldades. Seekord ei olnud see enam järsk, kuna ta oli ju otse ette öelnud, et otsib tüdruku läbi. Noormees nägi siiamaani ainult tütarlapse selga, kuna ta ju seisis ta taga.
|
|
|
Post by Suzanne Hunter on Jan 30, 2010 0:15:16 GMT 2
Suzanne huulenurgad olid endiselt ülespoole kaardunud ning ta seisis täiesti vabalt, kui Jason teda läbi otsis. Noh, tegelikkuses.. Läbiotsimine oli vampiiritari jaoks täiesti tavaline. Öised võidusõidud ning kogunemised. Ega teisiti sinna lähedale ei saanud, kui sind enne läbi ei otsitud. Kuuldes seejärel järgmist süüdistust, keeras Suzie kanna pealt ümber ning hoidus sammukest tagasi astumast, kuna ta ei olnud arvestanud, et Jason nii lähedal seisis. „Ma pean sind kurvastama, kuid minu toitumisharjumused on natukese teisest killast, kullake,“ lausus vampiiritar süütult naeratades.
|
|
|
Post by Jason A. Sears on Jan 30, 2010 0:20:15 GMT 2
Tehes kurva näo pähe korraks, nagu ta tõesti usuk Suzanne poolt öeldud, vaatas ta talle otsa ning ütles tõsise häälega: "Äh, järgmine kord ütle, kui sa tahad samasugust, ma lähen toon sulle lihtsalt. Muidu peidad ära ja pärast ise ka enam ei mäleta kus see on." ta hääl kõlas nördinult. Jason pidi tõdema, et ta mõnikord oskas õiget meeleolu välja mängida. Mõne hetke pärast vaatas noormees Suzannele otsa, kes nüüd tema poole näoga seisis ning kallutas pead veidikene. Ta vaikis, kuna peas ei mõlkunud enam midagi sellist, mida kuuldavale tuua. Jason ei kujutanud ettegi, et sellest õhtust vangikonis, saab midagi nii lõbusat.
|
|